neljapäev, 29. juuli 2010
kolmapäev, 28. juuli 2010
teisipäev, 27. juuli 2010
esmaspäev, 26. juuli 2010
Kuus teed väljapääsuni.
Briti majandusajaloolane Niall Ferguson on kujunemas peamiseks vapiloomaks kõigile USA riigivõla kriitikutele. Tema sõnasõjaks ülekasvanud debatti Paul Krugmaniga on kohati juba põnevam jälgida kui sündmusi maailma finantsturgudel. Ascent of Money: A Financial History of the World nimelise raamatu ja telesarja autor pidas mõni aeg tagasi ettekande, milles otsis seoseid rahanduskriiside ja impeeriumide kokkukukkumise vahel. Järgnevalt tahaksingi esitada mõned tema poolt toodud mõtted ja seisukohad - seda kõike küll lühendatult ja lihtsustavalt tehes.
Ajaloolasena rõhutab Ferguson, et finantskriis, millega kaasneb riigi võlakoormuse plahvatuslik kasv, pole midagi enneolematut. Juba 12. sajandil rahastasid itaalia linnriigid oma naabritega peetavaid sõdu võlakirjade müügiga kodanikele. Majanduslik ebastabiilsus, inflatsioon ja üle jõu käiv laenukoormus sai saatuslikuks nii Hispaania Kuningriigile kui Ottomani Impeeriumile, põhjustas Prantsuse Revulutsiooni ja viis Esimese Maailmasõjani. Majanduslik ja poliitiline segadus käivad alati käsikäev, vastastikku teineteist võimendades.
Kuid tuleme tagasi tänapäeva. Kui arenenud tööstusriikide võla suhe sisemajanduse koguprodukti suhtes jätkab senisel moel kasvamist, avastavad mõnedgi riigid end väga raskest olukorrast. Näiteks võib siin tuua Kreeka - investorite usalduse kaotus viis Kreeka pankrotini, millest pääseti vaid tänu EL-i sekkumisele.
Hädasoleva riigi ees on teoreetiliselt kuus võimalikku lahendust. Tõsta majanduse kasvutempot - paranenud maksulaekumised jms. aitab võlakoormusega toime tulla. Teiseks madalad intressimäärad. Kolmandaks võimalus, et keegi suurem aitab välja. Nagu juhtus Läti ja Kreekaga. Need kolm võimalust on erinevatel põhjustel sobimatud USA-le, kelle riigivõla probleemide üle Ferguson peamiselt arutleb. Ühendriikide puhul lihtsalt pole kedagi suuremat, kes aidata võiks. Intressid on juba niigi madalad ja uut majandusbuumi ei paista kusagilt.
Lahendust tuleb otsida kolme järelejäänud võimaluse seast. Esiteks tõsta makse ja piirata kulutusi. See on varjant, mida kasutasime meie siin Eestis. Kuid see suurendab tööpuudust ja pärsib majanduskasvu, ning tundub, et USA seda teed ei lähe. Ajalooliselt on sellel teel riigivõlast vabanenud ainult Tööstusrevulutsiooni aegne Suurbritannia - majanduskasv ja madalad intressid antsid neile selleks võimaluse.
Eelviimaseks võimaluseks on inflatsioon. Kui riigivõlg on omamaises valuutas ja riik kontrollib oma rahasüsteemi, võib lihtsalt raha juurde trükkida.Kuid seda on raske kontrolli all hoida ja inflatsioon võib üle kasvada hüperinflatsiooniks.
Ja viimaseks võimaluseks on loobuda kohustustest. See on võimalus, mida investorid kardavad Kreeka ja teiste Euroliidu riigite puhul. Ning peamiselt just see hirm on olnud euro nõrgenemise põhjuseks. Moratoorium, restruktureerimine või kuidas iganes seda nimetada, kuid kõik, mis muudab esialgseid laenutingimusi tuleb siia alla liigitada.
Kahe viimase võimaluse kasutamine on alati kaasa toonud raskeid tagajärgi. Investorite usalduse kaotuse korral on paratamatu järsk laenukulude tõus. Samuti ilmajäämine reservvaluuta staatusest. Konflikti korral laenuandjatega saavad ennekõike kahjustada poliitiliselt nõrgad elanikonnagrupid ja välismaised investorid. See aga omakorda pingestab rahvusvahelisi suhteid.
Ajaloolasena rõhutab Ferguson, et finantskriis, millega kaasneb riigi võlakoormuse plahvatuslik kasv, pole midagi enneolematut. Juba 12. sajandil rahastasid itaalia linnriigid oma naabritega peetavaid sõdu võlakirjade müügiga kodanikele. Majanduslik ebastabiilsus, inflatsioon ja üle jõu käiv laenukoormus sai saatuslikuks nii Hispaania Kuningriigile kui Ottomani Impeeriumile, põhjustas Prantsuse Revulutsiooni ja viis Esimese Maailmasõjani. Majanduslik ja poliitiline segadus käivad alati käsikäev, vastastikku teineteist võimendades.
Kuid tuleme tagasi tänapäeva. Kui arenenud tööstusriikide võla suhe sisemajanduse koguprodukti suhtes jätkab senisel moel kasvamist, avastavad mõnedgi riigid end väga raskest olukorrast. Näiteks võib siin tuua Kreeka - investorite usalduse kaotus viis Kreeka pankrotini, millest pääseti vaid tänu EL-i sekkumisele.
Hädasoleva riigi ees on teoreetiliselt kuus võimalikku lahendust. Tõsta majanduse kasvutempot - paranenud maksulaekumised jms. aitab võlakoormusega toime tulla. Teiseks madalad intressimäärad. Kolmandaks võimalus, et keegi suurem aitab välja. Nagu juhtus Läti ja Kreekaga. Need kolm võimalust on erinevatel põhjustel sobimatud USA-le, kelle riigivõla probleemide üle Ferguson peamiselt arutleb. Ühendriikide puhul lihtsalt pole kedagi suuremat, kes aidata võiks. Intressid on juba niigi madalad ja uut majandusbuumi ei paista kusagilt.
Lahendust tuleb otsida kolme järelejäänud võimaluse seast. Esiteks tõsta makse ja piirata kulutusi. See on varjant, mida kasutasime meie siin Eestis. Kuid see suurendab tööpuudust ja pärsib majanduskasvu, ning tundub, et USA seda teed ei lähe. Ajalooliselt on sellel teel riigivõlast vabanenud ainult Tööstusrevulutsiooni aegne Suurbritannia - majanduskasv ja madalad intressid antsid neile selleks võimaluse.
Eelviimaseks võimaluseks on inflatsioon. Kui riigivõlg on omamaises valuutas ja riik kontrollib oma rahasüsteemi, võib lihtsalt raha juurde trükkida.Kuid seda on raske kontrolli all hoida ja inflatsioon võib üle kasvada hüperinflatsiooniks.
Ja viimaseks võimaluseks on loobuda kohustustest. See on võimalus, mida investorid kardavad Kreeka ja teiste Euroliidu riigite puhul. Ning peamiselt just see hirm on olnud euro nõrgenemise põhjuseks. Moratoorium, restruktureerimine või kuidas iganes seda nimetada, kuid kõik, mis muudab esialgseid laenutingimusi tuleb siia alla liigitada.
Kahe viimase võimaluse kasutamine on alati kaasa toonud raskeid tagajärgi. Investorite usalduse kaotuse korral on paratamatu järsk laenukulude tõus. Samuti ilmajäämine reservvaluuta staatusest. Konflikti korral laenuandjatega saavad ennekõike kahjustada poliitiliselt nõrgad elanikonnagrupid ja välismaised investorid. See aga omakorda pingestab rahvusvahelisi suhteid.
reede, 23. juuli 2010
kolmapäev, 21. juuli 2010
Sissejuhatus sarja ja üks lihtne kauplemisstrateegia
Käesolev artikkel on esimene erinevaid kauplemisstrateegiaid tutvustavast sarjast. Järgnevate kirjatükkide eesmärgiks võiks pidada soovi tutvustada erinevaid nägemusi ja nippe, mida kasutatakse ellujäämiseks karmil valuutakauplemisturul. Põhitähelepanu langeb väikekauplejate poolt kasutatavatele strateegiatele, kuid sooviks oleks põgusalt käsitleda ka turuliigutajate tegemisi. Silmas peaks siiski pidama, et kirjutatu pimesi järgimine ei taga positiivset tulemust. Autor loeb oma eesmärgi saavutatuks, kui suudab pakkuda põnevat lugemist, arusaamist valuutaturgudel toimuvast ja võib-olla ka mõne pidepunkti, aitamaks lugejal jõuda oma tulutoova kauplemisstrateegiani. Järgnev teekond läbi sarja võiks kulgeda suunal lihtsalt keerulisemale.
Igaüks, kes vähegi finantsturgudega kokku on puutunud, teab kindlasti lauset, et trend on sõber. Järgne sellele ja oled edukas. Suurepäraseks abiks trendi jälgimisel on libisev keskmine ( Moving Average ) ja kõikvõimalikud sellest tuletatud indikaatorid. Ka alljärgnev strateegia kasutab trendi oma huvides, otsides sobivaid sisenemiskohti sellel. Idee autor Navin Prityani on valinud sobivaimaks intikaatoriks Blue MA nimelise, kuid strateegia lähtekohaks olevat mõtet võib kasutada ka mujal - kas paigutades stop-losse või otsides sobivat sisenemiskohta teiste kauplemissüsteemide raames. Kuid tulgem tagasi tänaseks peaosaliseks oleva Urban Towers nimelise strateegia juurde. Määranud kindlaks trendi suuna on aeg asuda otsima võimalikke sisenemiskohti, kus sisestada oma ostu- või müügiorder. Sobiv võimalus selleks tekib ajal kui trend ei ole tugev ja varem libisevatest keskmistest eemaldunud hind taas põrkub nendega ( graafik 1 ).
Silmas tuleks pidada, et strateegia järgib trendi, mitte ei otsi pöördepunkte selles. Seega kasutatakse positiivset trendi ostuorderite sisestamiseks ja negatiivset vaid juhul, kui on võimalik valuutapaari lühikeseks müüa. Täpsem sisenemiskoht määratakse graafikul kindlaks viimaste "küünalde" järgi. Jälgitakse neist kolme viimast ja sobivad nad kauplemiseks juhul, kui teevad positiivse trendi puhul madalamaid põhju ( graafik 2 ) ja negatiivse hinnaliikumise ajal kõrgemaid tippe ( graafik 3 ).
Kui kolm eelmist "küünalt" vastavad neile tingimustele, asutakse jälgima viimast, moodustuvat "küünalt". Nüüd oleme jõudnud otsustava hetkeni. Kolm eelnevat "küünalt" on olnud nõrkushetkeks trendis ja liikunud vastassuunas sellega. Näiteks võtame vaatluse alla olukorra, kus nad on olnud järjest languses ja teinud madalamaid põhju. Kui nüüd meie poolt vaadeldav viimane ehk neljas hinnaliikumist kajastav "küünal" jätkab langemist ja vajub läbi kolmanda poolt tehtud põhjade, oleme olukorras, kus tehingut ei toimu ( graafik 4 ).
Aga juhul kui põhi peab ja viimane, neljas "küünal" , suudab murda eelviimase, kolmanda "küünla" tehtud tipu, oleme jõudnud ära oodata sobiva hetke. Aeg on sisestada ostuorder (graafik 5).
Kas lihtsuses peitub geniaalsus või on need vaid tühised detailid otsustab muidugi igaüks ise. Kuid mulle meeldib see strateegia. Minu arvates on kasulik just see viis, kuidas turg toob ise välja võimalikud sisenemiskohad. See vabastab kaupleja otsustamisest. Ja see on kasulik, sest tihtipeale otsustatakse tehingu kasuks hetkeemotsiooni põhjal. Ja teiseks suureks plussiks võiks pidada võimalust kasutada väikesi stoppe, sest need paigutatakse meie näites toodud juhul just põhjade alla ( graafik 5 ). Nii on võimalik vältida suuremiad kaotusi ka juhul, kui turg pöördub kaupleja vastu.
Loomulikult on siinne kirjeldus vaid visand, kuhu igaüks peab lisama endale sobivaid üksikasju, et olla edukas. Kauplemisel ettetulevad olukorrad on palju keerulisemad kui siin antud lühikirjeldus suudab ilma pisiasjade rägastikku langemata lahendada.Kuid loodan, et suutsin välja tuua olulise ja siit on kasulikku kõrvale panna.
Edukat kauplemist soovides.
KJ
Igaüks, kes vähegi finantsturgudega kokku on puutunud, teab kindlasti lauset, et trend on sõber. Järgne sellele ja oled edukas. Suurepäraseks abiks trendi jälgimisel on libisev keskmine ( Moving Average ) ja kõikvõimalikud sellest tuletatud indikaatorid. Ka alljärgnev strateegia kasutab trendi oma huvides, otsides sobivaid sisenemiskohti sellel. Idee autor Navin Prityani on valinud sobivaimaks intikaatoriks Blue MA nimelise, kuid strateegia lähtekohaks olevat mõtet võib kasutada ka mujal - kas paigutades stop-losse või otsides sobivat sisenemiskohta teiste kauplemissüsteemide raames. Kuid tulgem tagasi tänaseks peaosaliseks oleva Urban Towers nimelise strateegia juurde. Määranud kindlaks trendi suuna on aeg asuda otsima võimalikke sisenemiskohti, kus sisestada oma ostu- või müügiorder. Sobiv võimalus selleks tekib ajal kui trend ei ole tugev ja varem libisevatest keskmistest eemaldunud hind taas põrkub nendega ( graafik 1 ).
Silmas tuleks pidada, et strateegia järgib trendi, mitte ei otsi pöördepunkte selles. Seega kasutatakse positiivset trendi ostuorderite sisestamiseks ja negatiivset vaid juhul, kui on võimalik valuutapaari lühikeseks müüa. Täpsem sisenemiskoht määratakse graafikul kindlaks viimaste "küünalde" järgi. Jälgitakse neist kolme viimast ja sobivad nad kauplemiseks juhul, kui teevad positiivse trendi puhul madalamaid põhju ( graafik 2 ) ja negatiivse hinnaliikumise ajal kõrgemaid tippe ( graafik 3 ).
Kui kolm eelmist "küünalt" vastavad neile tingimustele, asutakse jälgima viimast, moodustuvat "küünalt". Nüüd oleme jõudnud otsustava hetkeni. Kolm eelnevat "küünalt" on olnud nõrkushetkeks trendis ja liikunud vastassuunas sellega. Näiteks võtame vaatluse alla olukorra, kus nad on olnud järjest languses ja teinud madalamaid põhju. Kui nüüd meie poolt vaadeldav viimane ehk neljas hinnaliikumist kajastav "küünal" jätkab langemist ja vajub läbi kolmanda poolt tehtud põhjade, oleme olukorras, kus tehingut ei toimu ( graafik 4 ).
Aga juhul kui põhi peab ja viimane, neljas "küünal" , suudab murda eelviimase, kolmanda "küünla" tehtud tipu, oleme jõudnud ära oodata sobiva hetke. Aeg on sisestada ostuorder (graafik 5).
Kas lihtsuses peitub geniaalsus või on need vaid tühised detailid otsustab muidugi igaüks ise. Kuid mulle meeldib see strateegia. Minu arvates on kasulik just see viis, kuidas turg toob ise välja võimalikud sisenemiskohad. See vabastab kaupleja otsustamisest. Ja see on kasulik, sest tihtipeale otsustatakse tehingu kasuks hetkeemotsiooni põhjal. Ja teiseks suureks plussiks võiks pidada võimalust kasutada väikesi stoppe, sest need paigutatakse meie näites toodud juhul just põhjade alla ( graafik 5 ). Nii on võimalik vältida suuremiad kaotusi ka juhul, kui turg pöördub kaupleja vastu.
Loomulikult on siinne kirjeldus vaid visand, kuhu igaüks peab lisama endale sobivaid üksikasju, et olla edukas. Kauplemisel ettetulevad olukorrad on palju keerulisemad kui siin antud lühikirjeldus suudab ilma pisiasjade rägastikku langemata lahendada.Kuid loodan, et suutsin välja tuua olulise ja siit on kasulikku kõrvale panna.
Edukat kauplemist soovides.
KJ
teisipäev, 20. juuli 2010
esmaspäev, 19. juuli 2010
reede, 16. juuli 2010
neljapäev, 15. juuli 2010
teisipäev, 13. juuli 2010
esmaspäev, 12. juuli 2010
neljapäev, 8. juuli 2010
reede, 2. juuli 2010
Tellimine:
Postitused (Atom)